Keraamika või kvarts töötasapinnaks?

Keraamilised suurformaatplaadid nagu Dekton ja Laminam sünnivad mineraalsegust, mis pressitakse tohutu rõhu all kokku ja põletatakse üle tuhande kraadi juures. Tulemuseks on pind, milles ei ole vaiku ega orgaanikat — ja just sellepärast kuumus talle korda ei lähe. Ahjust võetud vormi võib panna otse tasapinnale ilma igasuguse kõhkluseta.

Sama koostis annab ka kaks muud eelist. Keraamika on kriimustuskindlaim materjal, mida köögitasapinnaks üldse pakutakse: nuga, potipõhi ja liiv taldriku all ei jäta jälge. Ja kuna pigmendid on kivi sisse põletatud, ei muuda päike tooni — keraamikat võib julgelt kasutada suurte lõunaaknatega ruumis, kus päikest on aastaringselt palju.

Kolmas asi, mida keraamikaga saab ja kvartsiga mitte, on formaat. Plaadid on 3–12 mm õhukesed ja kuni 3,2 meetrit pikad, mis lubab sama materjali viia tasapinnalt üles seinale, katta sellega köögisaare külje täisplaadina või vooderdada kaminaesine. Ühtne pind ilma vahedeta on efekt, mida paks kivi lihtsalt ei anna.

Kvartskomposiit on paks — tüüpiliselt 20 või 30 mm — ja see on tuntav. Peopesa all on materjal soojem ja tihkem kui õhuke keraamika, servaprofiil on päris kivi, mitte alt tugevdatud paneel, ning löögitundlikkus servades on väiksem. Paljud kliendid valivad kvartsi lihtsalt sellepärast, kuidas ta köögis mõjub.

Toonivalik on kvartsil kõige laiem, mis kivimaailmas üldse olemas on. Puhtad valged ilma soonteta, sügavad matid tumehallid, peened liivakad beežid, kalligraafiliselt joonistatud marmorimustrid — kvarts katab kogu spektri ja tootjad uuendavad kollektsioone igal aastal. Kui köögiprojektis on ette antud täpne toon, leidub see peaaegu alati kvartsist.

Kvartsi piirid tulenevad vaigust, mis kvartsiterad kokku seob. Kuum pott vajab alust, sest järsk temperatuurihüpe võib jätta matistunud laigu, ja pikk otsene päikesevalgus võib heledaid toone aja jooksul muuta. Köögi sees, normaalse valguse ja kuumaaluste juures ei ole kummastki mingit probleemi.

Keraamika kõvadus on ka tema töötlemise raskus. Plaati saab lõigata ainult teemantriistadega, veejoaga ja aeglaselt; iga valamuava ja segisti puurimine nõuab eraldi ettevalmistust ja kogenud operaatorit. Vale liigutus lõpeb praoga, mida parandada ei saa. Just siin eristub oma tehas alltöövõtust — meie CNC-pingid ja meeskond teevad seda iga nädal.

Servade valik on keraamikal kitsam. Kuna materjal on õhuke, tehakse paksem serva-mulje mitre-liitega: kaks plaati liidetakse 45-kraadise nurga all kokku, nii et tekib visuaalselt 20, 40 või 60 mm paks serv. See on ilus lahendus, kuid nõuab täpsust kümnendikmillimeetrites. Kvartsil saab servaprofiili freesida otse massiivi sisse ja valik on oluliselt vabam.

Mõlema materjali puhul kehtib sama põhimõte: mõõdistus tehakse laseriga valmis köögikorpuste järgi, jooned kantakse CNC-programmi ja plaat lõigatakse korraga õigeks. 20+ aastat tööd ja 13 000+ valminud projekti tähendavad, et keerulisi lahendusi ei kardeta.

Keraamika sobib köökidesse, kus tehakse tõsiselt süüa ja tahetakse pinda, mis ei nõua mitte mingit tähelepanu, ning kaasaegsetesse minimalistlikesse köökidesse, kus sama materjal jookseb tasapinnalt seinale. Ta on hea valik ka siis, kui ruumis on palju otsest päikest või kui plaani on võetud eriti õhuke, teravajooneline serv.

Kvarts sobib siis, kui soovid kindlat konkreetset tooni, hindad paksu massiivset serva ja tead, et kuumaalus on köögis niikuinii kasutuses. Enamikus Eesti kodudes on kvarts täiesti piisav ja ka lihtsam lahendus, kui projekt sisaldab palju erikujulisi väljalõikeid.

Kui kaalud kahe vahel, tule Noblessneri showroomi. Laos on üle 100 kivimaterjali ja käega üle plaadi tõmbamine annab vastuse kiiremini kui ükski võrdlustabel. Kuna tellid otse tehasest, ilma vahendajata, on lõpptulemus 20–40% soodsam kui edasimüüja kaudu — materjalide hinnad leiad hinnalehelt.